Enoolid
![](http://chped.net/https/upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/24/2_but%C3%A8ne_2_ol.png/150px-2_but%C3%A8ne_2_ol.png)
Enoolid (ka alkenoolid) on alkeenid, mille molekulis sisaldub hüdroksüülrühm kaksiksidemega seotud süsiniku aatomi juures. Seega enoolid on α-hüdroksüalkeenid üldvalemiga R1R2C=CR3OH.
Enoolid on tasakaalus isomeerse aldehüüdi või ketooniga, kuid on tavaliselt palju vähem stabiilsed kui aldehüüdid või ketoonid. Siin on tegemist enoolidele iseloomuliku keto-enooltautomeeria nähtusega.
Keto-enooltautomeeria[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Keto-enooltautomeeria
See on enooli osaline üleminek vastavaks karbonüülühendiks (ketooniks või aldehüüdiks) ja vastupidi karbonüülühendi üleminek enooliks, kuna üks prooton molekulisiseselt muudab asukohta. Tulemuseks on enool- ja keto-vormi tasakaalulise segu moodustumine (reeglina lahustes). Enamuse seda tüüpi ühendite korral on keto-vorm termodünaamiliselt soodsam ja seega tasakaaluolekus ülekaalus. Näiteks atsetooni korral on enool-vormi vaid 0,0002%.
-
Keto-enooltautomeeria
-
Sisemolekulaarne vesinikside
-
1,3-dikarbonüül
Enolaadid[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Enolaadid
![](http://chped.net/https/upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/59/Keto-Enol-Tautomerie3.svg/100px-Keto-Enol-Tautomerie3.svg.png)
Enolaatioonid ehk enolaadid saadakse tavaliselt madalal temperatuuril vastavatest karbonüülühenditest ja esinevad reaktsiooniprotsessis intermediaatidena. Enolaatioonid on stabiliseeritud tänu laengu delokalisatsioonile üle kolme aatomi.