Jalgpalli maailmameistrivõistlused

Jalgpalli maailmameistrivõistlused
	Prantsusmaa meeskond meistrikarikaga (2018)
Asutatud	1930
Regioon	Rahvusvaheline (FIFA)
Meeskondade arv	32 (finaalturniir)
Praegune meister	Argentina
Kõige edukam meeskond	Brasiilia (5 tiitlit)
Koduleht	fifa.com/worldcup

Jalgpalli maailmameistrivõistlused (ametlik ingliskeelne nimetus FIFA World Cup – FIFA maailmakarikavõistlused) on maailmameistrivõistlused jalgpallis. Need toimuvad alates aastast 1930 iga nelja aasta tagant FIFA korraldusel. Aastatel 1942 ja 1946 Teise maailmasõja tõttu turniiri ei toimunud.

Praegune maailmameister on Argentina jalgpallikoondis, kes võitis FIFA 2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused. See oli argentiinlaste kolmas meistritiitel.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Maailmameistrivõistlused algavad kvalifikatsioonivõistlustega, mis toimuvad eelneva kolme aasta jooksul. Nende käigus selgitatakse, millised 32 meeskonda kvalifitseeruvad finaalturniirile, kus võisteldakse maailmameistri tiitlile. Finaalturniiri korraldajariik või -riigid saavad automaatselt õiguse turniiril osaleda. 2026. aastast alates suurendatakse finaalturniiril osalejate arvu 48 meeskonnani.

2022. aasta seisuga on alates esimesest MM-st 1930. aastal peetud 22 finaalturniiri, millel kokku on võistelnud 80 rahvusmeeskonda. Seni on turniiri võitnud ainult 8 riigi võistkonnad: Brasiilia (5), Itaalia (4), Saksamaa (koos Lääne-Saksamaaga (4), Argentina (3), Uruguay (2), Prantsusmaa (2), Inglismaa (1) ja Hispaania (1). Brasiilia koondis on ainus, mis on osalenud iga võistluse finaalturniiril.

Maailmameistrivõistlused on maailma mainekaim jalgpalliturniir, ühtlasi enim vaadatud spordisündmus maailmas. 2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste vaatajaskond oli hinnanguliselt kokku 3,57 miljardit inimest, kusjuures finaalmängu jälgis otse 1,11 miljardit inimest.^[1] 2022. aasta MM-i vaatajate arv oli hinnanguliselt kokku juba 5 miljardit inimest ning finaalmatši vaatas umbes 1,5 miljardit.^[2]

Maailmameistrivõistlusi on võõrustanud seitseteist riiki, viimati Katar, kes võõrustas 2022. aasta turniiri. 2026. aasta turniiri korraldavad ühiselt Kanada, Ameerika Ühendriigid ja Mehhiko, kusjuures Mehhiko oleks esimeseks riigiks, kes korraldab finaalturniiri kolmandat korda.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1905 Londonis toimunud FIFA II kongressil arutati esimest korda jalgpalli maailmameistrivõistluste korraldamist. Plaani kohaselt pidi esimene MM toimuma 1906. aastal Šveitsis. Kui jõudis kätte võistlusteks registreerimise viimane päev 13. august 1905, selgus, et ei ilmunud ühtegi sooviavaldust.

1908. aasta suveolümpiamängudel Londonis sai jalgpallist ametlik olümpiaala. Inglismaa Jalgpalliliidu korraldatud turniir oli mõeldud ainult amatöörmängijatele. Suurbritannia (keda esindas Inglismaa amatöörjalgpallikoondis ) võitis kuldmedalid, korrates seda saavutust 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis.^[3]

1914. aastal nõustus FIFA tunnistama olümpiaturniiri "amatööride jalgpalli maailmameistrivõistlusteks" ja võttis ürituse juhtimise enda korraldada.^[4] Maailma esimene kontinentide vaheline jalgpallivõistlus riikidele toimus 1920. aasta suveolümpiamängudel , kus võistlesid Egiptus ja 13 Euroopa meeskonda ning mille võitis Belgia. Uruguay võitis kaks järgmist jalgpalli olümpiaturniiri aastatel 1924 ja 1928. Neid turniire on nimetatud ka kaheks esimeseks nn "avatud" maailmameistrivõistluseks, sest 1924. aastal algas FIFA egiidi all profijalgpalli ajastu.^[5]

1924. aasta suveolümpiamängude jalgpallturniiri võitja Uruguay tegi avalduse, milles soovis korraldada MM-võistlused juba 1925. aastal. Kuigi FIFA ütles neile ära, ei laitnud maailmaorganisatsiooni esindajad mõtet ja asusid MM-finaalturniiri korraldamisega seonduvaid probleeme lahendama.

15.–26. mail 1928. aastal Amsterdamis toimunud FIFA kongressil võeti häältega 27:5 vastu otsus korraldada jalgpalli maailmameistrivõistlused esimest korda 1930. aastal ning seejärel iga nelja aasta tagant. Veel jäi lahtiseks korraldajamaa, kuid 17.– 18. mail 1929. aastal Barcelonas toimunud 18. kongressil anti see õigus Uruguayle.^[6]

Tulemused[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta	Korraldaja	Võitja	Tulemus	2. koht	3. koht	Tulemus	4. koht	Meeskondade arv
1930 Detailid	Uruguay	Uruguay	4:2	Argentina	USA	^{[märkus 1]}	Jugoslaavia	13
1934 Detailid	Itaalia	Itaalia	2:1 (lisaajal)	Tšehhoslovakkia	Saksamaa	3:2	Austria	16
1938 Detailid	Prantsusmaa	Itaalia	4:2	Ungari	Brasiilia	4:2	Rootsi	15 ^{[märkus 2]}
1950 Detailid	Brasiilia	Uruguay	^{[märkus 3]}	Brasiilia	Rootsi	^{[märkus 3]}	Hispaania	13 ^{[märkus 4]}
1954 Detailid	Šveits	Lääne-Saksamaa	3:2	Ungari	Austria	3:1	Uruguay	16
1958 Detailid	Rootsi	Brasiilia	5:2	Rootsi	Prantsusmaa	6:3	Lääne-Saksamaa	16
1962 Detailid	Tšiili	Brasiilia	3:1	Tšehhoslovakkia	Tšiili	1:0	Jugoslaavia	16
1966 Detailid	Inglismaa	Inglismaa	4:2 (lisaajal)	Lääne-Saksamaa	Portugal	2:1	Nõukogude Liit	16
1970 Detailid	Mehhiko	Brasiilia	4:1	Itaalia	Lääne-Saksamaa	1:0	Uruguay	16
1974 Detailid	Lääne-Saksamaa	Lääne-Saksamaa	2:1	Holland	Poola	1:0	Brasiilia	16
1978 Detailid	Argentina	Argentina	3:1 (lisaajal)	Holland	Brasiilia	2:1	Itaalia	16
1982 Detailid	Hispaania	Itaalia	3:1	Lääne-Saksamaa	Poola	3:2	Prantsusmaa	24
1986 Detailid	Mehhiko	Argentina	3:2	Lääne-Saksamaa	Prantsusmaa	4:2 (lisaajal)	Belgia	24
1990 Detailid	Itaalia	Lääne-Saksamaa	1:0	Argentina	Itaalia	2:1	Inglismaa	24
1994 Detailid	USA	Brasiilia	0:0 (lisaajal) (3:2 pen.)	Itaalia	Rootsi	4:0	Bulgaaria	24
1998 Detailid	Prantsusmaa	Prantsusmaa	3:0	Brasiilia	Horvaatia	2:1	Holland	32
2002 Detailid	Lõuna-Korea & Jaapan	Brasiilia	2:0	Saksamaa	Türgi	3:2	Lõuna-Korea	32
2006 Detailid	Saksamaa	Itaalia	1:1 (lisaajal) (5:3 pen.)	Prantsusmaa	Saksamaa	3:1	Portugal	32
2010 Detailid	Lõuna-Aafrika Vabariik	Hispaania	1:0 (lisaajal)	Holland	Saksamaa	3:2	Uruguay	32
2014 Detailid	Brasiilia	Saksamaa	1:0 (lisaajal)	Argentina	Holland	3:0	Brasiilia	32
2018 Detailid	Venemaa	Prantsusmaa	4:2	Horvaatia	Belgia	2:0	Inglismaa	32
2022 Detailid	Katar	Argentina	3:3 (lisaajal) (4:2 pen.)	Prantsusmaa	Horvaatia	3:1	Maroko	32
2026 Detailid

pen.: penaltiseeria tulemus

↑ 1930. aasta MM-il ei toimunud ametliku 3. koha mängu; USA ja Jugoslaavia jalgpallikoondised kaotasid poolfinaalides. Tänapäeval FIFA tunnustab USA koondist 3. koha saanud meeskonnana, võttes arvesse kogu turniiri tulemusi. Jugoslaaviale seega antakse 4. kohta.^[7]
↑ 1938. aasta finaalturniir pidi toimuma 16 meeskonnaga, aga et Saksamaa oli annekteerinud Austria (vaata Anšluss), siis turniir peeti 15 meeskonna osavõtul.
↑ ^3,0 ^3,1 1950. aasta MM-il ei toimunud ametliku finaalmängu;^[8] võitja selgus finaalgrupi mängude tulemuste põhjal (grupp koosnes Uruguay, Brasiilia, Hispaania ja Rootsi meeskondadest). Pärast kaht vooru Brasiilia ja Uruguay olid 1–2. kohal, Hispaania ja Rootsi 3–4. Juhuslikult toimus nii, et kaks viimast mängu toimusid Uruguay-Brasiilia ja Hispaania-Rootsi vahel, ja neid mänge peetakse vastavalt finaaliks ja 3. koha mänguks. Uruguay võitis Brasiiliat 2:1, Rootsi oli Hispaaniast tugevam 3:1.^[9]
↑ Turniiril pidi osalema 16 meeskonda, kuid Türgi, India ja Šotimaa loobusid.^[10]

Medaliriigid[muuda | muuda lähteteksti]

Jrk nr.	Riik	Kuld	Hõbe	Pronks
1.	Brasiilia	5	2	2
2.	Saksamaa (koos Lääne-Saksamaaga)	4	4	4
3.	Itaalia	4	2	1
4.	Argentina	3	3	0
5.	Prantsusmaa	2	2	2
6.	Uruguay	2	0	0
7.	Inglismaa	1	0	0
7.	Hispaania	1	0	0
9.	Holland	0	3	1
10.	Tšehhoslovakkia	0	2	0
10.	Ungari	0	2	0
12.	Rootsi	0	1	2
13.	Horvaatia	0	1	2
14.	Poola	0	0	2
15.	Tšiili	0	0	1
15.	Austria	0	0	1
15.	Portugal	0	0	1
15.	Türgi	0	0	1
15.	USA	0	0	1
15.	Belgia	0	0	1

Auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Golden Ball – turniiri parim jalgpallur meedia hääletuse põhjal
Golden Boot – turniiri resultatiivsem jalgpallur
Golden Glove Award – turniiri parim väravavaht
Parim noormängija
FIFA Fair Play Trophy

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ Broadcast and audience summary. 2018 FIFA World Cup Russia.
↑ One Month On: 5 billion engaged with the FIFA World Cup Qatar 2022.
↑ The Official History of The Football Association. London: Queen Anne Press. p. 54. ISBN 0-356-19145-1.
↑ History of FIFA - More associations follow. FIFA.com.
↑ Uruguay 1930. Four Four Two.
↑ History of FIFA - The first FIFA World Cup.
↑ "1930 FIFA World Cup". FIFA.com. Fédération Internationale de Football Association. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. detsember 2018. Vaadatud 5. märts 2009.
↑ "1950 FIFA World Cup". FIFA.com. Fédération Internationale de Football Association. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. detsember 2013. Vaadatud 5. märts 2009.
↑ "FIFA World Cup Finals since 1930" (PDF). FIFA.com. Fédération Internationale de Football Association. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 3. mai 2019. Vaadatud 5. märts 2009.
↑ "1950 FIFA World Cup". FIFA.com. Fédération Internationale de Football Association. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. detsember 2013. Vaadatud 15. august 2011.

[8] 1930. aasta MM-il ei toimunud ametliku 3. koha mängu; USA ja Jugoslaavia jalgpallikoondised kaotasid poolfinaalides. Tänapäeval FIFA tunnustab USA koondist 3. koha saanud meeskonnana, võttes arvesse kogu turniiri tulemusi. Jugoslaaviale seega antakse 4. kohta.^[7]

[9] 1938. aasta finaalturniir pidi toimuma 16 meeskonnaga, aga et Saksamaa oli annekteerinud Austria (vaata Anšluss), siis turniir peeti 15 meeskonna osavõtul.

[wc1950-12] 3,0 ^3,1 1950. aasta MM-il ei toimunud ametliku finaalmängu;^[8] võitja selgus finaalgrupi mängude tulemuste põhjal (grupp koosnes Uruguay, Brasiilia, Hispaania ja Rootsi meeskondadest). Pärast kaht vooru Brasiilia ja Uruguay olid 1–2. kohal, Hispaania ja Rootsi 3–4. Juhuslikult toimus nii, et kaks viimast mängu toimusid Uruguay-Brasiilia ja Hispaania-Rootsi vahel, ja neid mänge peetakse vastavalt finaaliks ja 3. koha mänguks. Uruguay võitis Brasiiliat 2:1, Rootsi oli Hispaaniast tugevam 3:1.^[9]

[14] Turniiril pidi osalema 16 meeskonda, kuid Türgi, India ja Šotimaa loobusid.^[10]

[1] Broadcast and audience summary. 2018 FIFA World Cup Russia.

[2] One Month On: 5 billion engaged with the FIFA World Cup Qatar 2022.

[3] The Official History of The Football Association. London: Queen Anne Press. p. 54. ISBN 0-356-19145-1.

[4] History of FIFA - More associations follow. FIFA.com.

[5] Uruguay 1930. Four Four Two.

[6] History of FIFA - The first FIFA World Cup.

[7] "1930 FIFA World Cup". FIFA.com. Fédération Internationale de Football Association. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. detsember 2018. Vaadatud 5. märts 2009.

[10] "1950 FIFA World Cup". FIFA.com. Fédération Internationale de Football Association. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. detsember 2013. Vaadatud 5. märts 2009.

[11] "FIFA World Cup Finals since 1930" (PDF). FIFA.com. Fédération Internationale de Football Association. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 3. mai 2019. Vaadatud 5. märts 2009.

[13] "1950 FIFA World Cup". FIFA.com. Fédération Internationale de Football Association. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. detsember 2013. Vaadatud 15. august 2011.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[märkus 1]

[märkus 2]

[märkus 3]

[märkus 4]

[7]

[8]

[9]

[10]

v r Rahvusvaheline jalgpall
FIFA · Jalgpalli MM (U-20 · U-17) · Konföderatsioonide karikaturniir · Jalgpall olümpiamängudel · FIFA edetabel · FIFA aasta jalgpallur · FIFA Ballon d'Or · Rahvuskoondiste loend
Aafrika	CAF – Aafrika rahvaste karikavõistlused
Aasia	AFC – Aasia karikavõistlused
Euroopa	UEFA – Euroopa meistrivõistlused (U-21 · U-19 · U-17) · Rahvuste liiga
Lõuna-Ameerika	CONMEBOL – Copa América
Okeaania	OFC – Okeaania rahvuste karikas
Põhja- ja Kesk-Ameerika, Kariibid	CONCACAF – Gold Cup
Mitte-FIFA	NF-Board – Viva World Cup · CONIFA · IIGA