Mine sisu juurde

Portaal:Keemia

Allikas: Vikipeedia
Pildid, videod ja helifailid CommonsisLaadi uut sisu

AstronoomiaBioloogiaFüüsikaKeemiaMaateadus

Esiletõstetud artikkel

Avogadro arv (tähis: NA) on aineosakeste (aatomite, molekulide või ioonide) arv 1-moolises ainehulgas.

Õigupoolest defineeritakse tänapäeval mool Avogadro arvu kaudu: mool on ainehulk, milles on Avogadro arv aineosakesi.

Avogadro arv ise defineeritakse aatomite arvuna 12 grammis süsiniku isotoobis 12C.

Süsinik-12 on aluseks võetud sellepärast, et selle aatommassi on saadud eriti täpselt mõõta.

Avogadro arvu täpset väärtust ei ole tänapäeva tehnoloogiaga võimalik kindlaks teha.

CODATA on 2002. aastal soovitanud kasutada Avogadro ligikaudse väärtusena arvu 6,0221415 × 1023 ± 0,0000010 × 1023.

Avogadro arv on saanud nime 19. sajandi alguse itaalia teadlase Amedeo Avogadro. Esimest korda seostas seda Avogadro nimega arvatavasti Jean Baptiste Perrin, kes nimetas seda Avogadro konstandiks. Loe edasi ...

Esiletõstetud pilt

Klaaspudel

Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja bioloogiliselt mitteaktiivne materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.

Kas teadsid?

... ensüümid on tundlikud temperatuuri ja pH suhtes.
... Wilhelm Ostwald (18531932), Nobeli auhinna laureaat keemias 1909. aastal, õppis Tartu Ülikoolis.
... absoluutne alkohol on väga hügroskoopne.
... katioonse telomerisatsiooni protsesside uurimine ja rakenduste väljatöötamine sai Eestis alguse 1960. aastatel, kui ENSV TA Keemia Instituuti asus tööle Koit Lääts, kes oli selle valdkonnaga tegelenud Leningradis.

Keemikuid

Agu AarnaAavo AaviksaarEdward AbrahamJüri AnnussonAndrus AnsipAmedeo AvogadroAntoine Jérôme BalardPaul BergJöns Jacob BerzeliusRobert BoyleHenry CavendishCarl ClausMarie CuriePierre CurieJohn DaltonEmil ErlenmeyerMichael FaradayDorothy HodgkinAlbert HofmannJüri IvaskIrène Joliot-CurieFriedrich August KekuléMartin Heinrich KlaprothPaul KogermanJüri KukkArthur Pillans LaurieAntoine LavoisierMihhail LomonossovDmitri MendelejevJohannes Woldemar Otto NarbuttAlfred NobelGottfried Wilhelm OsannWilhelm OstwaldGustaf Erik PaschLouis PasteurLinus PaulingLev PissarževskiMichael PolanyiJoseph PriestleyJoseph Louis ProustMihkel PärnojaErnest RutherfordCarl Wilhelm ScheeleAlexander SchererHideki ShirakawaTheodor SvedbergGustav TammannArne TiseliusKalle TruusArtturi Ilmari Virtanen

Vaata ka: Keemikute loend

Elemente

AcAgAlAmArAsAtAuBBaBeBhBiBkBrCCaCdCeCfClCmCnCoCrCsCuDbDsDyErEsEuFFeFlFmFrGaGdGeHHeHfHgHoHsIInIrKKrLaLiLrLuLvMcMdMgMnMoMtNNaNhNbNdNeNiNoNpOOgOsPPaPbPdPmPoPrPtPuRaRbReRfRgRhRnRuSSbScSeSgSiSmSnSrTaTbTcTeThTiTlTmUVWXeYYbZnZr

Vaata ka: Keemiliste elementide loend

Loendeid

Keemiaportaalist

Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Keemiat võib ka defineerida kui füüsika osa, mis uurib väliselektronkihti. Keemia põhiharud on anorgaaniline, orgaaniline, füüsikaline ja analüütiline keemia.

Siine lehekülg on võtnud enda ülesandeks tutvustada eestikeelses Vikipeedias leiduvaid erinevaid keemiateemalisi artikleid. Kui leiad aga, et miski on puudulik või lausa puudub ja soovid antud teema parandamisel oma abi osutada siis oled alati oodatud uusi keemiaalaseid artikleid kirjutama ning olemasolevaid parandama.

Kategooriapuu

Kuidas saad aidata?

Siin on mõned tööd, mis ootavad tegemist: